PUHKAV PUNG

Käesoleval nädalal tutvume HUVITAVA BIOLOOGIA KOOLI abil erinevate pungadega. Nädalateema sissejuhatuseks otsisime sõnasegadikust erinevaid puude nimetusi. SAKK, REHAV, JUPA, MAMT, LAKASHIP, NÄRP, SUUKK, DÄNM, TINGAMOOS, PELP, BAHA, RILSE (sõnamängu autoriks on lasteaiaõpetaja Tiiu Saare).

Seejärel võtsime oksakäärid ja läksime erinevaid puhkavaid pungi otsima. Kui vahtrapuult oksa naksasime hakkas sealt mahla välja tilkuma. Küll see maitses magus! Tagasitulles avastasime üllatusega, et vahtrapuu oksa külge oli vahepeal tekkinud vahtramahla jääpurikas. See oli veel eriti maitsev.

Oksad sättisime toas vaasi.

Lõngalipsuga märkisime ära ühe punga, mida hakkame jälgima. Joonistasime selle töölehele ülesse. Kristoferi pung sai endale nimeks Fredu ja Sophie oma Liis.

Rühmas on kasutamiseks väga ägedad taskumikroskoobid. Läbi nende avaneb hoopis uus, värviline ja põnev mikromaailm.

Siin on läbi mikroskoobisilma vaadatuna pajukiisu punga kest, pajukiisu, saareseemne tiib, kaseurb ja kuuseokas.

NÄPUD MULDA

Panime täna oma rühma taimekasti värsket mulda ja külvasime teise kasti kuuseseemneid.

RAKVERES TOIMUB PALJU PÕNEVAT

Peaaegu kohe kui lasteaia väravast välja läksime hakkas huvitav. Ühe suure puu otsas oli saemees kes oks oksa haaval võttis maha vahtrapuud. Tundsime huvi kuidas mees puu otsast alla saab. Saime vastuse, et köite abil. Seejärel jõudsime lilleilus kesklinna. Tegime seal ühe ühispildi. Villem tundis ära, et lillekastides kasvavad nartsissid, nüüd teavad seda ka teised. Kirikupargi peenras kasvasid kollased tulbi. Kirikukell näitas meile õiget aega. Arvutasime, et meil on linna peal olemiseks aega üks tund ja viis minutit, Pikale tänavale jõudes läks asi päris põnevaks. Sellest mis seal täpsemalt toimub saab lugeda Virumaa Teatajast. Objektil viibiv onu (kahjuks ei märganud nime ja ametit küsida) oli lahke seletama mis ja kuidas toimub. Rääkis meile, et jäime paar tundi hiljaks, muidu oleks skelette näinud. Ta näitas skeleti pilti oma telefonist. Kopp kaevas, kaks arheoloogi jälgisid kullipilguga kraavi ja üks töömees otsis metallidedektoriga aardeid (metallesemeid). Kõik see oli nii põnev, et jälgisime ehitajate ja arheoloogide tööd päris pikalt. Selle aja sees avastati kaks uut skeletti. Meie nägime sääreluud mis oli maa sees olnud mitusada aastat! Kas teadsite, et arheoloogide tööriistade hulka kuuluvad lusikas ja pintsel? 
Edasi läksime teatriparki. Seal kõik õitseb ja heliseb. Meie tänane põnev linnaring oli üle nelja kilomeetri pikk.

(LINNU)VAATLEJAD

Esmaspäeval sättisime sammud Rakvere tammikusse, et vaadata ja kuulata mis linnud seal toimetavad. Möödudes eralasteaed Kaur Posti tn majast märkasime õues liikumist. Teadsime, et lasteaia õuel on kanakuut ja kanad. (Sellest kirjutas Virumaa Teataja). Läksime uurisime neid lähemalt. Lahke pererahvas tutvustas kanade elu-olu. Nägime kui uhke on kanade elamine - pildid seintel, kroonlühter laes, nimelised pesad jne. Saime ka kanu toita. Võime kinnitada, et need kanad elavad õnnelikku kanaelu. Kanad üle vaadatud, läksime edasi. Kui silmad-kõrvad lahti hoida on igal pool midagi põnevat toimumas. Nägime keskväljakul vikerkaart kes suples purskkaevus. Arutasime miks ja kuidas vikerkaar tekib. Pikale tänavale jõudes nägime munakivisillutist. Jälle teema aruteluks. Pidevalt hoidsime silma peal lindudel. Üks metsvint oli väga julge ja lasi ennast pikalt jälgida. Samuti laulis ta meile-  SIIT SIIT SIIT METSAST EI TOHI VÕTTA MITTE ÜKS PIRRU TIKK.  Tammik üllatas meid sinilillede ja lumega. Päikesejänkud kasutasid võimalust pidada selle talve viimane lumesõda. Lisaks lindudele pakkusid huvi putukad ja puud. Üks vana ja kuivanud puu oli oranži värviga märgistatud. Arutasime et miks see nii on. Jõudsime järeldusele, et puu on ohtlik ja tõenäoliselt saetakse maha. Mida me õppisime ühe jalutuskäigu jooksul? 
- saime teada mida kanad söövad ja kuidas neid sööta.
- õppisime loendamist. Loendasime vareseid, koeri, kajakaid, parte jne. 
- laiendasime sõnavara (munakivitee, kuivkäimla) 
- harjutasime lugemist (informatsioonitahvlid tammikus) 
- arutlesime purskkaevu näitel miks ja kuidas tekib vikerkaar.
- õppisime märkama (avastasime põõsast linnupesa) 
- jne, jne.
 Lisaks sellele olime füüsiliselt aktiivsed ja kõndisime üle 5 kilomeetri. Igati edukas hommikupoolik.
 

TIBUD JA PAJUTIBUD

Meie head naabrid Lepatriinud kutsusid täna oma rühma tibusid vaatama. Hiljem jalutasime pajutibusid otsima. Igaüks sai kimbukese

Koos pajuokstega sattus rühmatuppa väike maamõõtja, kes suurest ehmatusest kangestus oksakeseks. Teda oli väga põnev läbi suurendusklaasi uurida.

VÄRVE OTSIMAS

Käisime Rakvere Rahvaaias värve otsimas. Igaüks sai nimelise värvipassi ja asus tegutsema. Praegusel varakevadisel ajal looduses veel palju värve ei ole. Silma hakkasid tumeroheline, porikarva pruun, hall ja lumevalge. Tähelepanelikumad otsijad leidsid natuke sinist. Samuti andsid oma värvi paberile telliskivitükike ja puukoor.