Peaaegu kohe kui lasteaia väravast välja läksime hakkas huvitav. Ühe suure puu otsas oli saemees kes oks oksa haaval võttis maha vahtrapuud. Tundsime huvi kuidas mees puu otsast alla saab. Saime vastuse, et köite abil.
Seejärel jõudsime lilleilus kesklinna. Tegime seal ühe ühispildi. Villem tundis ära, et lillekastides kasvavad nartsissid, nüüd teavad seda ka teised. Kirikupargi peenras kasvasid kollased tulbi. Kirikukell näitas meile õiget aega. Arvutasime, et meil on linna peal olemiseks aega üks tund ja viis minutit,
Pikale tänavale jõudes läks asi päris põnevaks. Sellest mis seal täpsemalt toimub saab lugeda Virumaa Teatajast. Objektil viibiv onu (kahjuks ei märganud nime ja ametit küsida) oli lahke seletama mis ja kuidas toimub. Rääkis meile, et jäime paar tundi hiljaks, muidu oleks skelette näinud. Ta näitas skeleti pilti oma telefonist.
Kopp kaevas, kaks arheoloogi jälgisid kullipilguga kraavi ja üks töömees otsis metallidedektoriga aardeid (metallesemeid).
Kõik see oli nii põnev, et jälgisime ehitajate ja arheoloogide tööd päris pikalt. Selle aja sees avastati kaks uut skeletti. Meie nägime sääreluud mis oli maa sees olnud mitusada aastat!
Kas teadsite, et arheoloogide tööriistade hulka kuuluvad lusikas ja pintsel?
Edasi läksime teatriparki. Seal kõik õitseb ja heliseb.
Meie tänane põnev linnaring oli üle nelja kilomeetri pikk.
Esmaspäeval sättisime sammud Rakvere tammikusse, et vaadata ja kuulata mis linnud seal toimetavad. Möödudes eralasteaed Kaur Posti tn majast märkasime õues liikumist. Teadsime, et lasteaia õuel on kanakuut ja kanad. (Sellest kirjutas Virumaa Teataja). Läksime uurisime neid lähemalt. Lahke pererahvas tutvustas kanade elu-olu. Nägime kui uhke on kanade elamine - pildid seintel, kroonlühter laes, nimelised pesad jne. Saime ka kanu toita. Võime kinnitada, et need kanad elavad õnnelikku kanaelu.
Kanad üle vaadatud, läksime edasi. Kui silmad-kõrvad lahti hoida on igal pool midagi põnevat toimumas. Nägime keskväljakul vikerkaart kes suples purskkaevus. Arutasime miks ja kuidas vikerkaar tekib. Pikale tänavale jõudes nägime munakivisillutist. Jälle teema aruteluks. Pidevalt hoidsime silma peal lindudel. Üks metsvint oli väga julge ja lasi ennast pikalt jälgida. Samuti laulis ta meile- SIIT SIIT SIIT METSAST EI TOHI VÕTTA MITTE ÜKS PIRRU TIKK. 
Tammik üllatas meid sinilillede ja lumega. Päikesejänkud kasutasid võimalust pidada selle talve viimane lumesõda.
Lisaks lindudele pakkusid huvi putukad ja puud. Üks vana ja kuivanud puu oli oranži värviga märgistatud. Arutasime et miks see nii on. Jõudsime järeldusele, et puu on ohtlik ja tõenäoliselt saetakse maha.
Mida me õppisime ühe jalutuskäigu jooksul?
- saime teada mida kanad söövad ja kuidas neid sööta.
- õppisime loendamist. Loendasime vareseid, koeri, kajakaid, parte jne.
- laiendasime sõnavara (munakivitee, kuivkäimla)
- harjutasime lugemist (informatsioonitahvlid tammikus)
- arutlesime purskkaevu näitel miks ja kuidas tekib vikerkaar.
- õppisime märkama (avastasime põõsast linnupesa)
- jne, jne.
Lisaks sellele olime füüsiliselt aktiivsed ja kõndisime üle 5 kilomeetri. Igati edukas hommikupoolik.
Meie rühmast võib leida ka eelmisest sajandist pärit õppevahendeid. Sellise arvutuslotoga õpiti arvutama umbes 50 aastat tagasi. Töötab tänapäevalgi.
Päikesejänku - Ma ei tule homme lasteaeda, olen kodus.
Lasteaiaõpetaja - Miks?
Päikesejänku - Mul on KODUVIIRUS.
Otsustasime lasteaiast ära viia viimased küünlaümbrised (need mis talve jooksul kogutud). Eelmise küünlatiiru tegid Kuukiired. Enne minekut toksisid poisid küünlaümbriseid väiksemaks, et neid oleks mugavam ära viia. Võtsime lasteaia käru ja laadisime selle küünlaümbriseid täis.
Kohale jõudes panime kogu hunniku kaalule. Tulemuseks saime 8,6 kilogrmmi.
Kas teate, et vanaraua kogumispunkt on maailma huvitavaim koht! Mida seal kõike ei leidu! Arabellal olid silmad suured nagu rosinad kui ta teatas, et siin leidub kulda ja hõbedat. Kaalukoja seinal oli rida pasunaid. Ühele nendest puhusid poisid hääled sisse. Parimad puhujad olid Johannes ja Ralf.
Põnev oli vaadata kuidas võimsad masinad töötavad ja vanu autosid kokku pressivad.
Nüüd oli meil aiakäru tühi. Tühja kärusse mahtus kolm päikesejänkut. Nooremad sõitsid ja suuremad lükkasid.
