LEGEND RAKVERE NIME SAAMISE KOHTA

Rakvere nimi on järgmisel viisil sündinud: Ennemuiste tulnud Kalevipoeg ükskord Venemaalt sõjast kodu poole, suur kott kulda õlal. Õhtuks jõudnud ta Rakvere linna kohta, kus sel ajal veel linna ega inimesi ei olnud. Ta pannud kullakoti pea alla ja heitnud magama, just senna kohta, kus nüüd kirik on. Tema juustest tilkunud higi maha ja sellest on nüüdise kiriku hoovi allikas tõusnud. Rakverest Torma poole, selle küla ligidal on üks Hiidumägi. Seal mäel elanud vanal ajal vana pahalaine. Tema on alati kange Kalevipoja vastane ja vihamees olnud. Sel ööl olla ta kaugelt silmanud, et Kalevipoeg tema kodupaiga ligidal magamisepaika on võtnud. Sääl ei usaldanud ta oma nõrga rammuga Kalevipoega öösse kiusama minna, vaid ajas oma veikese koera Raki kangemehe pääle haukuma. Kalevipoeg tõstis jalga ja äigas sellega veikest kutsikat. Jalahoop käis kohe koerale pihta ja Raki langes surnuks maha. Tema raibe jäi maha mädanema senna kohta, kus nüüd laadaplats on. Sellest on siis Rakvere nimi tehtud, s. o. Raki vere paik. Kalevipoeg tõusis hommiku ülesse, võttis kullakoti õlale ja tõttas teele. Aga vana pahalaine saatis talle jälle järele oma suure koera. Ka see kiskja loom langes Kalevipoja jalahoobist surnuks ja seda kohta hüütakse nüüd Koeravere. H III 30, 78/9 < Rakvere — A. Treumann (1902). Vt. ka: EKnS 42, 4/5 < Rakvere.

Postkaart. Okas, E. "Mõõga vargus" ("Kalevipoeg"). 1961.Postkaart värvitrükis. Esiplaanil Kalevipoeg magab, mõõk vasakul pool maas, vasak käsi mõõga peal, parem käsi pea all. Paremalt lähenemas Sorts. Vasakul ülanurgas autori signatuur: E. Okas 1960.